Rõuge Põhikoooli õpetajate ootused ja koolitusvajadus seoses õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste kujundamisega
Õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskused ja nende arendamine on järjest enam haridusmaastikul fookuses. Rõuge Põhikooli meeskond (Ere Käis, Merle Piiskop, Anneli Nagel, Karin Järv, Maarja Kallas) keskendus täienduskoolituse “Kaasav haridus koolimeeskonnale” lõputöös õpetajate ootustele ja koolitusvajadusele seoses õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste kujundamisega. Peamiselt tugineti Kõivu, Lilleoja, Jürjeni, Tropp´i, Soodla, Kikas´e, Malleus-Kotšegarovi töödele.
Töö uurimisküsimused olid:
- Kuidas hindavad õpetajad enda ja Rõuge Põhikooli õpilaste SE oskusi?
- Milline on õpetajate huvi ja kogemus erinevate SE oskuste arendamisega tegelevate programmide ja meetodite vastu?
- Milline on õpetajate valmisolek õpilaste SE oskuste arendamiseks?
- Milline on õpetajate eelistus koolituste formaatide osas?
Andmete kogumine toimus kahes etapis. Mõlemas etapis kasutati andmekogumisvahendina ankeetküsitlust. Esimeses etapis uuriti, missugune on õpetajate koolitusvajadus seoses HEV-õpilaste arengu toetamisega. Lähtuvalt vastustest võeti fookusesse õpilase sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamine, sh käitumisprobleemide ennetamine ja lahendamine.
Uurimuse andmetele toetudes saab esile tuua järgnevad tulemused:
- kõige madalamaks hindasid õpetajad enda puhul sotsiaalset teadlikkust ja eneseregulatsiooni ning kõige kõrgemaks eneseteadlikkust ja suhetega toimetulekut;
- õpilaste puhul hindasid õpetajad kõige madalamaks õpilaste vastutustundliku otsustamise oskust;
- kõige rohkem tunnevad õpetajad huvi VEPA ja KiVa programmide vastu;
- esiletoodud meetodite osas (mudelõpe, enesemonitooring, rollimäng, soovitud käitumise tunnustamine) oli koolitushuvi pigem tagasihoidlik;
- mitte kõik vastanud ei leidnud, et peaksid oma ainetundides õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisega tegelema;
- kõik küsitlusele vastanud klassijuhatajad ning inimeseõpetuse õpetajad on valmis enda tundides laste SE-oskuste arendamisega tegelema;
- kõige enam eelistatakse teadmiste saamiseks kogemuskohtumist ehk õpiklubi väiksemas grupis; populaarsuselt järgmised vastused olid kolleegi tundide vaatlus (õpin otse kolleegilt) ning “väliskoolitaja, kes koolitab ainult meie kooli õpetajaid.
Uurimistöö väärtuseks saab pidada seda, et valmis tegevusplaan, mille täitmiseks on kavas luua töögrupp, kes järgmisel õppeaastal selle temaatikaga süvitsi tegeleks. Lisaks toodi töös välja praktilised näpunäited ja juhised SE-oskuste arendamiseks, mis aitavad õpetajatel õpilaste SE-oskusi teadlikumalt arendada.